Eilne rõõm

Saiakangi aluses kohvikus käin juba kooliajast saati. Siis oli ta muidugi hoopis teistsugune, aga igal juhul linna parim. Imelised mandlikoogid ja korralik kohv, mida sai ka konjakiga (eks tegelikult muidugi brändi). Kõige tähtsam siiski teenindus. Võibolla oli see ainuke tollane kohvik, kus sind tõesti TEENINDATI. Baarileti taga olid vaheldumisi kaks Eesti-aegset prouat, omaaegse kasvatusega, mis väga erines hilisemast...
Ka nüüd istun siin aeg-ajalt, sest koogid-saiad on hääd, teeninduse kohta pole miskit halba öelda (nüüd ei ole see küll enam haruldane) ja aknast välja vaadata tore.
Täna aga tegi tuju heaks tähelepanek, et ma pole sugugi ainus, kes ninapidi moblas. Igas lauas vähemalt üks samasugune, ja nad kõik 50+ 😁