SÜGIS on ilus
sõna. See on nagu aeglaselt langev kirju leht. Ja sügis ise on
ilus, igas vormis, ka vihmases. Eriti seostub mul sügisega Tartu,
ilmselt aastakümnete taguste mälestuste tõttu.
Eile sain
nautida täielikult tartulikku sügist: olin inspireerival
konverentsil TÜ aulas (“Seksuaalsus ja religioon – ühisosa
otsides”) ja pärast tuli jalutada läbi märja värvilise linna.
Ainult Werneris jäi käimata. Werner ei ole küll enam see, mis minu
nooruses, aga respektist tema ajaloo vastu astun sealt ikka läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar