Häda igatepidi

Lugesin just ajalehest HelsinkinSanomat, et naabrite juures olevat kadunud hea tava anda ühiskondlikus transpordis istet vanematele inimestele. Eks meilgi, ja küllap mujalgi. Eile aga juhtus trammis selline lugu, et mind nähes tõusis noor naine kähku püsti ja pakkus istet. Jahmununa ei osanud muud teha, kui vedada näole naeratusegrimass, pobiseda “aitäh” ja potsatada istuma. Tükk aega vaatasin keskendunult aknast välja, nägemata midagi, püüdes mõista, mis see siis nüüd oli, kas rõõmustada kaasmaalase viisakuse üle või …
Meenus veel üks aastatetagune lugu, ajast kui olin juba väga-väga täiskasvanuna alustanud taas kõrgkoolis õppimist. Uus staatus andis ka bussisõidu soodustuse. Kui esimest korda maakonnaliini bussijuhilt piletit hakkasin ostma, küsis ta kohe, kas sooduspiletit vaja. Mu kõrvad liikusid – kas tõesti näen välja nagu üliõpilane! Teisel hetkel selgus, et ta pidas silmas pensionäri soodustust….
#eneseülenaermineontervislik