Nii
kaua kui ennast mäletan, on mind paelunud unenäod. Olen neid ikka
aeg-ajalt üles kirjutanud, samas kahetsedes, et mu võimekus
psühhoanalüüsi teha on peaaegu olematu. Leidsin äsja ühest
kaustast u 5 a tagasi nähtud une, mis ajas mind naerma. So
sophisticated :D !
Vestlesin
kahe noorema mehega. Üks neist ütles: “Malibus omnium tristum
esserum”.
Une-ladina keeles tähendas see: kõikjal
on kurjus. “Ah,” mõtlesin ma, “kas
pole siiski omnis omnium”. Une-ladinas
tähendas see viimane, et “kõik on üks”.
Ja
ma hõljusin ruumist välja, aeda. Hõljudes mõtlesin, et just nii
kergelt peabki kogu aeg elama, kui
vaid saaks seda meelde jätta! Juba veerandärkvel olles tulid
sõnad:
kiilitiivul
kergeil
jalul
tundlatega
puudutades kõike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar