Mõttetult vara läks mul täna uni ära. Kui tunni jooksul ta ikka tagasi ei tulnud, läksin kööki ja panin kohvimasina mulksuma. Kohvi rüübates tuli meelde, et samamoodi oli kaks aastat tagasi – uni läks enne hommikut ja südames oli justkui põhjuseta ärevus. Tegin lahti arvuti ja lugesin ehmatusega, et Vene väed ületasid Ukraina piiri ja olid suundumas Kiievi poole. Panin kiiruga teleka käima, vaatasin vaheldumisi BBC-d ja CNN-i. Reporterid Kiievis olid šokis.
Täna on sellest kaks aastat. Ma ei uskunud, et sel lastakse nii kaua kesta.
Selle luuletuse on kirjutanud palestiinlasest poeet. Sobib kõigile ja kõikjale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar