Li Po ja kuu

 15.02.19

Li Bai ehk Li Po (701-762) on tuntumaid ja austatumaid Hiina poeete. Geenius ja romantik, öeldakse tema kohta. Peale veinijoomise oli tema kireks - Kuu. Ta meenus mulle eile õhtul, kui juhtusin mere ääres olles taevasse vaatama. Li Bao jaoks oli kuul eriline tähendus juba lapsepõlvest saati. Mis asi see kuu on? Kas valgest nefriidist taldrik? Peegel, mis lendu tõusnud ja pilvedele laskunud? (As a young child, I had no idea what the moon was/And I called it a white jade plate./Then I wondered if it was a mirror at the Jasper Terrace/That flew away and landed on top of green clouds.) Hilisemas eas oli kuu tema jaoks paik, mis asustatud taevalike, surematute olendite poolt, keda ümbritseb jumalik floora ja fauna, sealhulgas ka isiklikud lemmikloomad. Kuud ta igatses, kuud ta imetles, kuuga koos jõi ta veini (Raising my cup, I invite the bright moon/and turn to my shadow. We are now three.) Nostalgia. Koduigatsus. (Before my bed, the moon is shining bright,/I think that it is frost upon the ground./ I raise my head and look at the bright moon,/ I lower my head and think of home. - Mu voodi ees ere kuupaiste/Mõtlen: härmatis maas./Tõstan pea ja näen siravat kuud,/langetan pea ja meenub mu kodukoht.)
Legendi kohaselt uppus poeet, kui püüdis tabada kuu peegeldust jões. Mõned kaasaegsed uskusid, et eelmises elus oli ta olnud täht. Ühinedes kuuga vees naases ta taevasesse koju, kust oli kord tulnud.