Seda ma nimetan täiuslikuks õhtuks. Leidsin oma täituubitud stangelt kleidi (Ivo Nikkolo 4 euro eest), mis seal seisnud aastaid, sest pole olnud juhust kandmiseks. Jõudsime õigeks ajaks kohale, isegi märksa varem tegelikult. Lausa nii vara, et sai Pizzicatos klaasi cavaga hinge rõõmustada. Kõige odavamad kohad vasakul rõdul osutusid täitsa talutavateks. Võiks arvata, et orelikontserdil polegi oluline näha, vaid kuulata. Cameron Carpenteri puhul aga on vaatamise võimalus kindlasti boonus. No kontsert ise... mõtlesin tükk aega, kuidas iseloomustada ja leidsin, et parim on nii: tegi õnnelikuks. Saal aplodeeris püsti seistes, Carpenter andis lahkelt 4 (!) lisapala. Kõik soovijad said pärast autogrammi, teha pilti ja vahetada paar täiesti personaalset lauset. - Minu piltidel näete cavat, kleiti, ainulaadset orelit, millega Carpenter maailmas ringi sõidab, tema autogrammi ning teda ennast meie vahel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar