Ootamatud
kohtumised on ju tegelikult toredad. Hoolimata sellest, et need
võivad kogu su päeva programmi pea peale keerata. Lugemata jäi
viimane Müürileht, tegemata salatipeenar, tegelemata blogidega.
See-eest aga sain avardada maailmapilti ja tutvuda reaalelus
huvitavate inimestega.
Vaevalt saime oma grillid ja salatid
taldrikule ja kohvikruusi suule tõstetud, kui keegi küsis vett.
Inglise keeles. Meie ees seisid kaks noort inimest seljakottidega ja
kaks ilusat koera. Täitsime nende anumad veega ja uurisime, kust
tulek ja kuhu minek. Noored (üks prantslane, teine sakslane) ja
nende tublid koerad olid jalgsimatkal läbi Euroopa! Prantsusmaalt
läbi Skandinaavia juba käidud, siit edasi teised Balti riigid,
Poola ja Saksamaa. Palusime nad lauda ning vestlesime ühest ja
teisest.
Noored olid vaimustatud Eestimaa ilust, sellest, et siin on
veel olemas loodus. Imetlesid nurmenukke ja võililli, metsi ja
rohumaid. Euroopas on nende asemel põllud jm „tsivilisatsioon”,
pragmaatiline, kasumile toetuv suhtumine keskkonda on valdav. Ja
sellest on tõesti kahju.



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar