Sain kohvikusse

Tanta on jälle välja sööma saanud. Üleeile istus veidi Solarise Gustavis, puhkas jalga pärast vaevarikast toidupoe külastust, kust sai saagiks paar purki soodushinnaga jakakonservi. Selle eest peab ju end autasustama, nt mandlipiimaga latte ja koogikesega. 
Täna hommikul aga kasutas ära parima sõbra palgapäeva ja lasi end kutsuda NOPi hommikusöögile. 
Tanta väga naudib kohvikuid, mis salata. Nii üksi kui väikse kena seltskonnaga, ja isegi peab neid parimaks (arvutiga) töö tegemise paigaks. 
Vaadates kõiki väga erisuguseid inimesi, kes Solarises ringi sõeluvad, tekib südamesse heldimus. Ja suur kurbus nende pärast, kellele ei meeldi erisugused inimesed, kes tahaksid näha, et meie maal oleksid kõik ühte värvi ja räägiksid ühte keelt ja üleüldse oleksid igati ühesugused. Ja suur kurbus nende pärast, kes saavad põlguse ja tõrjumise osaliseks sellepärast, et ei mahtu nõutavasse värvigammasse ega ka muudesse mõõdikutesse.