laupäev, 4. mai 2019

Vesi silmanurkades

FB tuletab meelde, mis juhtus su elus sel päeval mõni aasta tagasi. Mis juhtus aga mõnikümmend aastat tagasi – seda ta ei tea. Seda teab vaid Jumal ja su päevik, kui oled harrastanud selle pidamist. Mina nt 1974. aastal (olin siis 21) olin maal, vanaema juures ja läksin üle tee metsa alla.
„Ülasevõsa. Hele-heleroheline ja udusulis. Tempel täis kevade askust. Lähed sisse – oled saak! Linnud laulavad sind üha edasi, üha sügavamale metsa sisse. Ulakad lepad embavad, hellust teeseldes, hetk hiljem aga annavad laksu vastu sääri või käsivarsi, ise tasakesi naerdes kohiseval kurguhäälel. Kuused on täna heas tujus, naeratades jälgivad su minekut. Märg maa vajub pehmelt jalge all. Leiad kuiva rohutuusti, seisad sellele ja toetudes vastu lahket haaba lased silmad üle lagendiku, täis sätendavat kevadvett ja päikest,täis õhus virvendavaid suvevärvilisi liblikaid.
Ja nii mõnigi puu saab aru miks helgib vett ka sinu silmanurkades.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar