Hamza, kodukootud filosoof, istus teemajas ja heietas oma kulunud tõdesid. „Küll on see inimkond ikka veider! Mõelda vaid, et nad ei ole ealeski rahul! Kui on talv, on see nende jaoks liiga külm. Suvel jälle kurdetakse kuumuse üle.” Teised kohalolijad noogutasid kaasa, uskudes, et sel moel on nemadki tarkade killas. Mulla Nasreddin tõstis pilgu oma tegevuselt: „Kas te ei ole märganud, et mitte kunagi ei kurda keegi kevade üle?”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar