Taevaalune
on tulvil lindude hõisetest. Puud pakatavad elutungist.
Päikesekollased võililled rõõmustavad keset rohelist rohtu.
Kõikjal
on elu oma pillavas külluses.
Kunagi
oli elu ka selles asulas. Igas majas elasid inimesed, hullasid
lapsed, armastasid ja tülitsesid täiskasvanud, tegid tööd ja
puhkasid nagu oskasid. Nüüd ei ole siin ühtegi inimhäält, on
vaid lagunenud majad kahel pool tänavat. Kusagil siin peavad olema
ka mälestused. Otsin neid.
Otsin maja,
kus elas mu tädi, kes
tegi imelisi vareenikuid mustikatega.
Kooli, kus töötas tädimees, õue, kus tädipojaga mängisime,
parki, kus täditütrega jalutamas käisime...
#viivikonna
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar