Marelle ja riidepuu

Riidepuu läks katki, kleiti ei saanud enam panna stangele, kust klienditeenindaja oleks selle oma kohale ära viinud. Marellele meenus, et ühes pikas pluuside rivis oli ta näinud tühja riidepuud. Ma otsin selle üles, panen kleidi selle peale ja viin siis proovitud riiete stangele, mõtles ta.

See pidi olema seal poe tagaotsas. Nii, aga ei ole ju... Marelle oli hoolikalt lausa kolm paralleelset rivi läbi lapanud. Kõik puud oli täis, ei ühtegi tühja. Ilmselt oli klienditeenindaja seda märganud ja kas ära viinud või mingi rõivatüki sellele asetanud. Mis ma nüüd teen, oli Marelle kimbatuses. Ta kohendas proovitud kleiti käsivarrel. See oli muidu ilus kleit, aga ei olnud õigetes mõõtudes. Aasta tagasi oleks see hea leid olnud, kuid selle aasta jooksul oli liiga palju saia ja pähklivõid söödud. Lohutussöömine, öeldakse selle kohta. Nüüd tuleks see kleit tagasi panna, aga see vastik riidepuu, mis katki läks...

Mõne puu peal on ainult napp pluusike, libistaks kaks sellist ühe puu peale ja võtaks vabanenu oma kleidi jaoks? Marelle valis välja kaks ligistikku olevat puud, kummalgi peal vaid väike õlapaeltega suvepluus. Ta hakkas lahti harutama neist ühe õlapaelu riidepuu konksu küljest, need olid üsna segaselt sinna ümber keerutatud. Stangede vahekäik oli olnud inimtühi, aga just nüüd oli tarvis kahel naisel sinna jalutada. Ma ei saa ju teiste nähes sellist veidrat aktsiooni läbi viia, ahastas Marelle mõttes. Mine tea, mis nad arvavad, võibolla näiteks, et tahan varastada. Naised ei kavatsenudki lahkuda, pikalt ja põhjalikult sorisid nad riietes ja arutlesid omavahel. Marelle pidas paremaks minna järgmisesse vahesse. Seal läks aga samamoodi: enne kui ta jõudis oma kava teostada, tekkis sinna inimesi.. Marelle süda hakkas juba kõvemini lööma ja pea kergelt valutama. Pidi see puu katki minema! Järgmiseski vahes kordus sama lugu. Vähe sellest, et lihtsalt mõni inimene, lisaks tuhises otse tema kõrvale väike käbe klienditeenindaja, kes tõi oma kohale mõned proovitud pluusid. Möödaminnes heitis ta pilgu ka Marellele. Nagu kuri kiusaks! Just nüüd on kõigil vaja siia tulla! Mis ma teen, kuhu panen oma kleidi?! Lausa nutt tuli kurku. See väike klienditeenindaja tuli juba teist korda. Marelle oli valmis kuulma kurja küsimust: mis te teete siin? miks te käite siin vahedes edasi-tagasi? Ja üldse, kus on selle kleidi puu, mis teil käsivarrel on? Klienditeenindaja läks mööda. Aga võibolla läks ta kedagi kutsuma, mõnda ülemust näiteks? Meeleheide halvas Marelle. Ta läks kassasse ja maksis 8 eurot kleidi eest. Mis teha. Küll ta homme selle kuhugi uuskasutusse ära viib.

Miks sa ei andnud kohe kleiti klienditeenindaja kätte ja ei öelnud, et sorry, puu läks katki? imestas Aadu, kui kuulis juhtunust.