„Olen
sattunud kirjandusse sellepärast, et see oli vahest kõige
lähemal sellele, mis on minu päris ala. Aga mis see päris ala on?
See on see, millele ma otsin nime ja ei leia. Tegelikult võibolla ei
otsigi enam, pigem otsin võimalust seletada teistele, et sellist
ala, sellist lahtrit pole õieti olemaski. See oleks luuletada,
olemata luuletaja; kirjutada, olemata kirjanik; filosofeerida,
olemata filosoof; teenida Kristust, olemata kristlane; teenida
Buddhat, olemata buddhist; väljendada iseennast, olemata ise keegi.“
Nii kirjutas Jaan
Kaplinski 1980ndatel. Mulle näib, et mõistan seda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar